Anna Lindpere (Sunly): Läti meedias ei käi asjad nii nagu Eestis!
- catlinpuhkan
- Sep 2
- 5 min read
Intervjuu Sunly kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Anna Lindperega.
Räägi alustuseks oma tööülesannetest
Veidi üle kahe aasta tagasi liitusin Sunlyga. Esialgu sisekommunikatsiooni juhina: tol hetkel oli Sunly äsja ostnud Poolas ühe ettevõtte ning üks suur tükk minu laual oli küsimus „kuidas teha Sunlyst üks Sunly“. Sealt jõudsimegi brändi looni: oli selge, et peame ümber mõtestama, mis Sunly üldse on. Brändid algavad seestpoolt — väline (mida kliendid näevad ja ostavad) on üks, aga sisemine vajas paika loksutamist.
Kaardistasime Sunly kultuuri, tegime väärtustele restardi, panime fookuse paika. Aasta hiljem sai selgeks, et sisemine ei käi enam kokku välise ja ärieesmärkidega, nii tulime umbes aasta tagasi välja uue brändiga. Siis võtsin ka brändijuhtimise enda kanda: alustasin kommunikatsioonist ja nüüd on bränd lisandunud.
Igas valdkonnas sõnastatakse turundust veidi erinevalt: idufirmades on see „growth“, avalikus sektoris on keskmes „kommunikatsioon“, äris „turundus“. Kuidas see Sunlys on, kuidas sina käsitled kommunikatsiooni ja turundust?
Pean end läbi ja lõhki kommunikatsiooniinimeseks, mitte turundajaks. Minu jaoks on vahe selles, et kommunikatsioon mõtleb esimesena sõnumi ja orgaanilise leviku peale, see tekib meie tegude ja väljaütlemistega. Ajaga on juurde tulnud küsimus „kuidas seda sõnumit skaleerida“ — siin tulebki turundus appi. Mõlemat on vaja ja mõlemas valdkonnas vajame tugevaid eksperte. Ja siis on ka kolmas märksõna: bränd. Minu ametinimetus ongi kommunikatsiooni- ja brändijuht. Bränd on justkui katus, mis seab raami, mille sees nii kommunikatsioon kui turundus tegutsevad: kommunikatsioon vastab rohkem küsimusele „mida me ütleme“, turundus „kuidas me seda ütleme“ läbi erinevate meediumite.
Mis on sinu töö eesmärgid ja kuidas te neid mõõdate?
Sunly ärikliendi suund on üsna värske. Sunly alustas taastuvenergia arendajana: arendasime ja ehitasime parke Baltikumis ja Poolas, kuid ei müünud elektrit, seega puudus otsene kliendisuhe. Umbes aasta tagasi, koos brändimuudatusega, sisenesime turule ka elektrimüüjana. Põhjus lihtne: varad ja tootmismaht kasvavad, vaja mõelda, kes selle elektri tarbib.
Meil on Eesti turul kolm olulist liini. Esimene liin on arendused ehk siis see, et me saaksime nendes piirkondades, mis me täna oleme valmis või valinud endale, päriselt ka need pargid ära ehitada.
Meil on hästi selgelt valitud tegevused, mida me teeme selles segmendis. See on otsene töö, inimestega, kogukondadega ja seda me mõõdame põhimõtteliselt protsessi pikkuse järgi, kui kiiresti load lähevad, et seal ei ole selliseid kommunikatsiooni mõõdikuid.
Teine liin ongi äriklient, kellele me siis tahame olla partnerid. Ma ütlen täitsa ausalt, me ei ole endale ärikliendi segmendis täna seadnud seda numbrilist eesmärki.
Me oleme valinud selle tee, et me vaatame mahtu, kui palju me neile müüme.
Ja kolmas suund on eraklient, kus meil on väga täpsed mõõdikud nii turundusele, kommunikatsioonile.
B2B segmendis me traditsioonilist mass-turundust ei tee: kasv tuleb soovitustest ja sihitud otsemüügist, me teeme iga ettevõtte kohta väikese oma uuringu ja läheneme konkreetse pakkumisega. Hästi palju on otsesuhtlust ja müügitiimiga koostööd.
Erakliendile suunatud kampaania töötas ka äriklientide suunal: umbes 10 protsenti sõlmisime ka ärikliendi lepinguid.
Te olete meediale väga avatud. Miks on hea olla pildis, paljud ettevõtted pigem väldivad tähelepanu.
Meie jaoks tuleb see brändist. Uue brändiga tegime teadliku otsuse: olla näoga inimeste poole, avatud ja rääkida asjadest nii, nagu nad päriselt on. Energeetika on keeruline teema, me tahame seda lihtsustada.
Teistmoodi ei saa, kui päriselt rääkides, ka ebaõnnestumistest. Meie tegevjuht Priit Lepasepp on ajakirjanikele „mahlane“ allikas, sest ta on ehe. Oleme arutanud, kas mõnikord peaks sõnumit rafineerima, aga siis kaob autentsus. Selgelt ja arusaadavalt kommunikeerida on oluline, samas peab säilima inimese enda toon.
Uute päikese- ja tuuleparkide rajamise juures on väga oluline kogukondade kaasamine, kuidas te seda teete?
Iga projekti alguses kaardistame osapooled: kohalik omavalitsus, kohalikud MTÜ-d, mitteametlikud mõjutajad (kohalikud arvamusliidrid, kellel pole formaalset ametinimetust). Valime partnerid ja alustame tööd.
Vastastega me väga palju ei tegele, sinna me enda ressursse ei pane, sest see ei ole mõistlik.
Vastaseid niikuinii ei ole võimalik ümber veenda.
Panustame kogukonda: soodsam elekter on üks asi, kuid sageli ka midagi käegakatsutavat, näiteks teed, spordiplatsid jms. Tahame, et kui ühel hetkel lahkume, jääks midagi paremaks.
Edu mõõdame pigem äritulemustes ja protsessi sujumises (nt lubade tempo), mitte kommunikatsiooni vanity-mõõdikutes. Teeme projektipõhiseid one-pager’eid, kus hindame meelsust, tegevusi ja progressi. Oleme kaks korda koos SALK-iga teinud uuringuid oma piirkondades, nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid, mis on aidanud meelsuse muutusi ja muresid täpsemalt mõista.
Läänemaal Ristil on praegu suur arendus käimas. Saadame Lääne Elule regulaarselt ülevaateid ehituse käigust; kohalik meedia on olnud väga hea partner. Suve lõpus korraldasime koos kohalike aktiivgruppidega perepäeva, kus kohalikel oli võimalik külastada ka valmivat päikeseparki. Huvi külastuste vastu oli väga suur. Lisaks kaardistasime kohalikud ettevõtted, et ehitajad saaksid töid ja teenuseid maksimaalselt osta kohapealt — nii võimestame kohalikku elu.
Milline on teie meediastrateegia: tavameedia vs sotsiaalmeedia?
Mõlemat on vaja. Valime teemade kaupa: mõned lood on selgelt meediale, teised sotsiaalmeediale. LinkedIn on hea näide: meil on oma töötajaid, kes on seal tugevalt nähtavad — näiteks meie energiasalvestuse ekspert Adam Erki Enoki postitused jõuavad kohati pea 100 000 inimeseni.Teda kutsutakse konverentsidele esinema, sest inimesed on tema sisu jälginud. Persoonibrändi puhul on võtmesõna autentsus: päriselt toimib see, kui inimene räägib oma häälega. Sama kehtib ka klassikalises meedias.
Millised on sinu kogemused teistel turgudel (Balti riigid ja Poola)?
Minu laual on Eesti, Läti, Poola (Leedus hetkel vähem, arenduste faasi tõttu). Eestis pakume elektrit nii era- kui ärikliendile, Lätis valmistume jaeturule sisenemiseks, Poolas veel mitte. Kogukondade kaasamine toimub igal turul, kuid raamistik kohandub: regulatsioonid ja ootused on erinevad.
Läti on olnud ausalt öeldes minu jaoks kõige suurem üllatus selle koha pealt, et kuna Läti tundub nii lähedal, siis ma esialgu arvasin, et asjad käivad seal üsna sarnaselt Eestile. Aga ei käi!
Läti Delfile näiteks väga meeldib, kui meie agentuur on valmis kirjutanud intervjuu ja nad võtavad selle ja panevad selle ülesse. Eestis ma ei kujuta ette, et ma kirjutaks ise intervjuu valmis ja siis saadaksin mõnele väljaandele ja ütleksin, et nüüd pange üles!
Poolas me proovisime suure kommunikatsiooniagentuuriga tööd teha, aga, aga see ei toiminud, ei tekkinud omavahelist sünergiat. Aga meil seal nüüd üks vabakutseline PR-inimene, kes on hästi võrgustunud ajakirjanikega ja oleme seetõttu saanud ka Poolas mõned väga head kajastused. Leidsime selle Poola partneri Eesti Milttoni soovitusel.
Rahakaasamise vaates teeme vahel lisatööd UK ja Prantsuse meedias. See on kulukas, kuid vajalik, et olla nähtav; kõike seda teeme selektiivselt, kui lugu on rahvusvaheliselt kõnekas (investeeringud, julgeoleku-kontekst jm). UK turul teeme koostööd Priit Piibuga, kes on aidanud meil saada olulisi meediakajastusi.
Mis on praegu sinu suurim tööalane väljakutse?
Hiljutine sisenemine erakliendi turule, see väga konkurentsitihe väli. Enamikul inimestel on juba elektrilepingud: miks peaks nad muutma? Meie pakkumine on 100% taastuvenergia nullmarginaaliga ja tarbimisest sõltuv väike kuutasu (ca 2–9 eurot). Kõiki ei huvita „roheline“ kui selline; seega toome sõnumitesse ka energiajulgeoleku: hajutatud tootmine on kriisiolukorras vastupidavam. Ka SALK-i uuring kinnitab, et energiajulgeolek muutub inimeste jaoks üha olulisemaks.
Kui aktiivselt tegelete oma töötajate persoonibrändide arendamisega?
Ressurssi ei ole nii palju, et süsteemselt „ehitada“, kuid julgustame ja toetame. Näiteks mainitud ekspert vahel küsib, kas on ok, et ta nii julgesti arvab — meie vastus: „Pane ainult juurde.“ Oluline on sisuline arutelu ja autentsus.
Soovita midagi lugemiseks/kuulamiseks kommunikatsiooni teemal
Soovitan Pfizeri kauaaegse corporate communications juhi raamatut nende COVID-vaktsiini lansseerimisest: seal on õnnestumised, ebaõnnestumised kui ka isiklikud õppetunnid. Väga hea lugemine kriisikommunikatsiooni ja käitumise mõjutamise teemal.
